2. tund. Asukoha valimine
Sissejuhatus
Siit saab lugeda, kuidas valida oma kasvanduse jaoks parim asukoht, mis sobib valitud liikide kasvatamiseks ja kuhu pääseb kergesti ligi. Samuti kirjeldatakse, kuidas võita kohalike elanike toetus.

Meres kasvanduse asukohta otsides tuleks kõigepealt leida piirkonnad, kus töönduslik vesiviljelus on lubatud. Enamikus Euroopa riikides on kehtestatud mereala ruumiline planeering, kus eri tegevusaladele, sh vesiviljelusele, on määratud sobivad piirkonnad. Mõni viljeldav kultuur võib olla ühes piirkonnas lubatud, teises aga keelatud. Kui soovite rohkem teavet Eestis vesiviljeldavate liikide kasvatusvõimaluste kohta, võtke ühendust Cool Blue Future’i Eesti esindaja .
Ligipääs
Kui olete leidnud piirkonna, kus vetikaid või karpe kasvatada, tasub järgmisena mõelda, kuidas kasvandusele ligi pääseda. Karpe tuleb enamasti kasvatada üle talve, aga külmal ajal valitsevad raskemad ilmastikutingimused. Eestile sobivaid merevetikaliike kasvatatakse kevadest sügiseni, kuid külmaks ajaks on vaja leida neile ilmastikukindel talvituskoht või langetada nad veesambas allapoole.
Isegi kogenud meresõitjad peaksid talvel merele minnes olema eriti ettevaatlikud. Mõelge läbi, kas talveoludes on võimalik pääseda paadiga ohutult kasvandusele ligi, kas tormi korral on olemas turvaline varjumiskoht ja kas vajaduse korral on võimalik rentida paati või praami ankrute paigaldamiseks.
Arvesse tuleb võtta ka kasvanduse kaugust lähimast sadamast. Ühe otsustuskriteeriumina võiks välja arvutada kütusekulu, mida on vaja vetikate kasvuperioodil kasvanduses käimiseks. Sõiduaeg ja kaugus mõjutavad ka saagi kvaliteeti. Näiteks kaaluge, kas koristatud vetikad jõuab 24 tunni jooksul säilituskohta viia või kas sadamasse saabudes on võimalik rannakarbid kohe külmkappi panna.
Kasvanduse asukohta valides lähtuge seega nii parimatest kasvutingimustest kui ka ligipääsetavusest. Kui sõidate kasvandusse tihti ja see on tülikas, võib motivatsioon väheneda. Kergesti ligipääsetav kasvandus võimaldab sagedasemat seiret ja hooldust, mis tagab parema toodangu.

Kogukonna toetus
Koha valimisel on oluline arvestada kohalikku sotsiaalset ja kultuurilist tausta. Uurige välja, kes elavad või töötavad kasvanduse lähedal, kas veekogu kasutatakse vaba aja veetmiseks, tööstusotstarbel või elatise teenimiseks ning kuidas mõjutab teie kasvandus kohalike tegevust.
Meres või ookeanis asuv kasvandus jääb avalikule alale, mistõttu tuleb järgida rangeid standardeid ja tõendada, et kasvandus ei kahjusta ühiseid mere- ja rannikuvarusid.
Avalikkuse toetus on seda suurem, mida rohkem suudate vältida oma kasvanduse võimalikku ebasoodsat mõju, näiteks piirata võimalikult vähe vaadet, vähendada müra, märgistada populaarsetes paadisõidupiirkondades selgelt ala piirid ja näidata üles heanaaberlikkust. See suurendab võimalust pälvida kohalike toetus, mis on iga merevesiviljeleja jaoks oluline.
Mõni võimalik vastuolu kohalikega on etteaimatav, kuid enamik neist selgub tulevase kasvanduse kohas käies ja inimestega suheldes. Vahel on keeruline veenda lähedal asuvaid kodu- ja maaomanikke oma plaane toetama, teinekord aga saavutatakse lai üldsuse toetus. Mida rohkem teete juba ennetavalt ära eri huvirühmade murede leevendamiseks, seda lihtsam on teil hiljem lube saada ja kasvandust rajada.
Soovitame võtta kõigi huvirühmadega ühendust aegsasti enne kasvanduse asukoha valimist või loataotluse sisseandmist. Üks võimalus on korraldada kohaliku kogukonna koosolek, kus saate oma plaani tutvustada ja kuulata ära kõikide arvamused. Selline kaasamine kohe algusest peale võib suurendada toetust ja mõistmist. Kui kohtate aga kogukonna kindlat vastuseisu ja teie teavituspüüdlusi ei võeta hästi vastu, tasuks kaaluda teist asukohta.

Keskkonnategurid
Pöörake tähelepanu asukoha bioloogilistele ja füüsikalistele omadustele – kõigile looduslikele elementidele, mis muudavad selle ainulaadseks. Isegi kui teete uue turu väljakujunemise nimel palju tööd ja lahendate kõik võimalikud vastuolud naabritega, on teie ettevõtmine algusest peale hukule määratud, kui kasvatatavad liigid teie valitud kohas ei kasva. Tähtis on leida koht, kus on sobiv sügavus, hoovused, soolsus ja toitainete hulk.
Keskkonna sobivust saab osaliselt hinnata kohapeal vaatlusi tehes. Näiteks saate kontrollida, kas piirkonnas kasvavad looduslikult liigid, mida plaanite kasvatada. Kui lähedal leidub pruunvetika looduslikke kasvukohti, on see märk sellest, et see vetikas võiks olla tootlik ka kasvanduses. Samuti viitavad poide all kasvavad rannakarbid või merepõhjas olevad looduslikud karbikolooniad sellele, et karbikasvandust võib saata edu. Koha sobivuse kindlakstegemiseks tuleks arvesse võtta veel järgmisi tegureid.
Kasvanduskoha avatus
Ideaalis peaks kasvanduse jaoks valima asukoha, mida tuul ja halvad ilmastikuolud mõjutavad võimalikult vähe. Lainetele avatud kohtadesse on raskem ligi pääseda ja neid on keerulisem aasta ringi hooldada. Samuti võivad sellised asukohad vajada suuremaid investeeringuid ankrutesse ja kasvanduse taristusse. Mida rohkem torme ja halba ilma esineb, seda suurem on risk, et varustus võib kahjustada saada ja saak hävib.
Kui kasvatate rohe- ja pruunvetikaid, valige päikesepaisteline koht, sest vetikad vajavad kasvamiseks valgust. Mägipiirkondades võivad varjulised kohad olla kuude kaupa päikesevalguseta, mis raskendab talvel tööd ja piirab vetikate kasvu. Järskude nõlvade ligidus võib tuua kaasa laviinide või liustikuvee ohu. Eestis on osas lahtedes nii väike vee läbipaistvus, et meil viljeldavad vetikaliigid ei saa seal kasvada. Käige võimalikes asukohtades eri kellaaegadel, eri veetaseme ja ilmastikutingimuste juures, et hinnata, kui kaitstud või tundlikud need kohad tegelikult on. Vaadake ka ümbritsevat maastikku, et märgata muid võimalikke ohte.
Kasvanduskoha soolsus
Mõõtke tulevase kasvanduse vee soolsust, sest söödavad rannakarbid ja merevetikad vajavad kasvuks soolast vett. Liigne magevee sissevool ja väike soolsus võivad nende kasvamist pidurdada. Soolsust mõõdetakse promillides (ppt). Süvameres on soolsus tavaliselt umbes 35 ppt, kuid mageveeallikate ja rannikualade läheduses see väheneb. Merevetikate ja rannakarpide kasvatamiseks on ideaalne soolsus vähemalt 20 ppt, aga veelgi parem on, kui see jääb 22–30 ppt vahele. Kuigi neid liike saab kasvatada ka väiksema soolsuse juures, mõjutab see nende suurust ja kasvukiirust. Ka Eestis tuleks vetikate ja karpide kasvatamisel eelistada soolasemaid alasid, mis paiknevad Lääne-Eesti saarestiku rannikumeres.
On tehtud katseid kasvatada ka väikest soolsust taluvaid või magevees elavaid liike. Harilik järvekarp, suur järvekarp ning vetikatest harilik põisadru ja salat-ulva on andnud paljulubavaid tulemusi. Lisainfo saamiseks pöörduge Cool Blue Future’i Eesti esindaja poole.
Soolsust on lihtne mõõta refraktomeetriga, mida kasutatakse sageli akvaariumites ja saab osta internetist. Mõõtmiseks pange mõned veetilgad mõõtealusele ja hoidke seda valguse käes – näidik näitab soolsust promillides.
Proovi võtmisel arvestage, et vee pinnal võib lume sulamise või pinnaveevoolu tõttu olla mageveekiht ja 20–50 cm sügavusel võib vesi olla palju soolasem. Täpsemate soolsusandmete saamiseks kasutage süvavee proovivõtjat, näiteks Niskini pudelit.
Kasvanduskoha temperatuur
Kui söödav rannakarp talub hästi temperatuurikõikumisi, siis Eestis viljeldava pruunvetika põisadru parim kasvutemperatuur on 10–20 °C. Kui soovite kasvatada pruunvetikat, siis valige asukoht, kus veetemperatuur jääb kasvuperioodil (oktoobrist aprillini) sellesse vahemikku.
Veetemperatuuri saab mõõta meretermomeetriga või paadi kaardiplotteriga.
Oluline tegur, mida temperatuuri puhul arvestada, on merejää. Talvel võib pidevalt uuesti tekkiv või liigne jää kahjustada nii saaki kui ka viljeldava kultuuri massiivi. Pikalt püsiv jää takistab valguse jõudmist saagini – näiteks pruunvetikas võib mõnda aega pimedust taluda, kuid pikema aja jooksul hakkab ta hääbuma. Jääminekul tekkivaid kahjusid saab vähendada, kui langetada kasvuliinid sügavamasse veesambasse või kasutada silindrilisi poisid. Parim oleks siiski vältida kohti, mis igal talvel jäätuvad.
Vee läbipaistvus
Selge vesi on oluline, et päikesevalgus tungiks sügavale vetikatesse ja annaks neile kasvuks energiat. Häguses vees ei pruugi vetikad hästi kasvada. Ideaalis peaks nähtavus olema vähemalt üks-kaks meetrit. Karpide kasvatamisel ei ole vee läbipaistvus nii tähtis – tegelikult tähendab suur mikrovetikate hulk vees seda, et karpidel on palju toitu.
Vee läbipaistvust saab mõõta Secchi kettaga. See on valge või mustvalge ketas, mille külge on kinnitatud nöör. Laske ketas vette, kuni te seda enam silmaga ei näe. Nööri pikkus veepinnast kuni selle punktini näitab vee läbipaistvust teie asukohas.
Vee läbipaistvus võib aastaaegade, tormide ja vee sissevoolu tõttu muutuda.
Toitained
Merevetikad ja karbid vajavad kasvamiseks toitaineid. On teada, et nad arenevad hästi seal, kus jõgede sissevool toob rannikuvette liigset lämmastikku ja fosforit. Parimal juhul võiks kasvandus asuda piirkonnas, kus toitainete varustamine on pidev ega sõltu maismaalt tulevast veevoost. Mida kiiremad on hoovused ja vee liikumine, seda rohkem jõuab uusi toitaineid kasvandusse. Eesti rannikumeres pole see asjaolu nii oluline, kuna üldjuhul on merevees vetikate ja karpide kasvatamiseks piisavalt toitaineid.
Kasvanduskoha sügavus
Kasvandus võib paikneda eri sügavusel. Mida lähemal merepõhjale liik kasvab, seda suurem on pealiskasvu võimalus. Sügavamatel aladel on kasvukoha pindala suurem ja seetõttu on seal ka suuremad käivitamis- ja taristukulud. Üldine soovitus on valida koht, kus isegi keskmises madalvees oleks minimaalne sügavus 5–15 meetrit.
Kasvanduskoha põhi
Ankurdussüsteemi kavandamisel on oluline teada, mis tüüpi on merepõhi. Kruusane, liivane või mudane põhi sobib ankurdamiseks enamikule kasvandustele, kuid kivine põhi vajab keerukamat lahendust. Ankrud võivad olla kasvandusega alustamisel üks suuremaid kulukohti, seega aitab põhjatüübi teadmine juba aegsasti otsustada, milline on investeeringuvajadus. Uurige võimaliku kasvanduskoha lähedal olevat rannajoont. Sõitke paadiga valitud kohale, laske ankur põhja ja vaadake, kas see on üles tõstes mudaga kaetud. Samuti võite tulevases kasvanduskohas sukelduda või snorgeldada.
Kriitiliselt oluliste elupaikade lähedus
Veenduge, et kasvandus ei asuks kriitilistes elupaikades ega nende lähedal. Vältige piirkondi, kus kasvab merihein ja muu põhjataimestik, mis on paljudele mereorganismidele oluline elupaik, sest ankurdamine võib neid häirida. Samuti hoiduge kasvanduse rajamisest mereimetajate paljunemispiirkondadesse ja kalade peamistele kudemisaladele. Täpsemate asukohapiirangute kohta teabe saamiseks võtke ühendust Cool Blue Future’i Eesti esindaja .
Saasteained
Kui plaanite kasvatada karpe või austreid, võtke piirkonnas looduslikult kasvavatest isenditest proovid ja kontrollige neid saasteainete suhtes. Tööstuspiirkondades võivad setted sisaldada ohtlikke raskemetalle nagu plii, kaadmium ja elavhõbe. Linna või reoveepuhastusjaama läheduses võib olla ka bakteriaalne saaste. Enne lõpliku asukoha valimist tasub seepärast võtta proovid ja neid analüüsida.

Asukoha valimine
Et saada ülevaade kõikidest eespool nimetatud teguritest, peate teadma, kust saada kogu vajalik teave ja millest alustada.
Asukoha hindamine on pikem protsess, mille käigus võib juhtuda, et info kogunedes muutuvad ka teie esialgsed plaanid. On üsna tõenäoline, et te ei leia kohe ideaalset asukohta ja peate mitu korda uuesti alustama, seega tuleb arvestada, et kõik võtab aega ja vajab visadust. Selle juures on kõige tähtsamad organiseeritus ja kannatlikkus. Lõpliku otsuse tegemiseks vajaliku info kogumiseks on soovitatav läbida järgmised etapid.
Leidke kaks-kolm võimalikku asukohta
Alustage algusest: uurige merekaartide või Google Mapsi abil eri piirkondi. Valige välja kohad, mis on väärt põhjalikumat uurimist. Kui teil on laev või paat, tehke esmane vaatlus kohapeal. Ligipääsu hindamisel võtke arvesse lähima sadama kaugust ning edasi-tagasi liikumise võimalikkust, kulusid ja ohutust.
Kaaluda võib ka juba olemasoleva kasvanduse ostmist. Mõnikord pannakse vesiviljelusettevõtteid müüki, kui tootjad lähevad pensionile või lahkuvad sektorist. Kui teie piirkonnas on mõni karpide või merevetikate kasvataja, kes soovib ettevõtet müüa või anda kasutatava ala rendile, võivad temaga sõlmitavad kokkulepped lihtsustada vajalike lubade saamist. Samuti on mõni vetikakasvataja leidnud võimaluse teha koostööd karbikasvatajatega, et kasutada nende olemasolevat rendilepingut enda vetikate kasvatamiseks.
Võrrelge eri võimalusi
Kui olete paar-kolm võimalikku asukohta välja valinud, võrrelge neid omavahel. Hinnake, kuidas need vastavad eelkirjeldatud sotsiaalsetele ja kultuurilistele kriteeriumitele ning keskkonnateguritele. Arvutage umbkaudu välja, kui palju läheb maksma kasvanduses edasi-tagasi käimine.
Igal asukohal on omad plussid ja miinused. Kitsendage oma valikut eespool kirjeldatud kriteeriumite ja tegurite alusel, kuni valikusse jääb lõpuks üks koht, mis sobib teie vesiviljeluse eesmärkidega kõige paremini.
Kogutud teave on oluline ka hiljem, kui hakkate lubasid taotlema. Talletage kõik andmed ühte kohta, et saaksite neid hiljem vajaduse korral hõlpsalt kasutada.
Otsige teavet internetist
Veebist võib leida palju kasulikke lehti ja tööriistu, mis aitavad võimalike kasvanduskohtade teemal rohkem infot koguda. Enamikus riikides on olemas geoinfosüsteemi (GIS) tarkvaral põhinevad kaardistamisvahendid, mis võimaldavad kuvada interaktiivsel kaardil mitmesugust teavet. Sageli saab seal valida eri kihte, mis näitavad lähedal asuvaid kasvandusi, olulisi elupaiku ja territoriaalseid piiranguid. Mõni veebitööriist kuvab ka vee sügavust, soolsust jpm. Need vahendid on kasulikud nii loa taotlemise ajal kui ka asukoha hindamisel. Alustada võiks olemasolevate andmete ülevaatamisega, et saada aimu piirkonna keskkonnaomadustest. Cool Blue Future’i Eesti esindaja aitab teil leida sobivaid veebitööriistu ja -kaarte. Läänemere vetika- ja karbikasvatajate jaoks on suur osa vajalikust keskkonnateabest koondatud veebikeskkonda https://gis.sea.ee/odss.
Rääkige inimestega
Internetis olev teave on siiski piiratud. Kui olete teinud esmased uuringud, minge suhelge kohalike inimestega. Otsige üles piirkonna vetika- ja karbikasvatajad ja tutvustage end neile, küsige nende kogemuste ja probleemide kohta. Kõnelge kohalike kaluritega, kes tunnevad piirkonda hästi ja veedavad palju aega merel. Mida rohkem kohalikke kaasate, seda rohkem infot saate. Olge oma plaanidest rääkides avatud ja aus ning näidake üles vaoshoitust, eriti kui alles alustate vesiviljelusega. Kohalik toetus ja sõbralik läbisaamine naabritega võib olla hindamatu väärtusega.
Veetke aega kohapeal
Üks kõige olulisemaid samme asukoha hindamisel on minna kohapeale ja veeta aega merel. Üksnes siis, kui käite võimalikes kasvanduskohtades, saate ettekujutuse, kui kaugel need asuvad teie kodust või sadamast ning milline on igapäevaste hoolduskäikude kütusekulu. Kui võimalik, minge kohale eri aastaaegadel, kellaaegadel ja eri veetaseme korral. Pöörake tähelepanu sellele, kuidas vesi ja ilm muutuvad – kas kasvanduskoht on enamiku päevast päikese käes või varjus? Kas see on kaitstud või avatud tuultele ja tormidele? Mida rohkem teavet kogute, seda parem.
Merel olles on hea kontrollida ka mujalt saadud teavet. Kas teie kajaloodiga mõõdetud sügavus vastab varem saadud andmetele? Kas vesi liigub või seisab, kui mootori välja lülitate? Milline on vee liikumise kiirus ja kas läheduses kasvab vetikaid või karpe? Kõikide tähelepanekute puhul tuleks arvestada ka hetkeilma ja veetaset. Pange kõik, mida märkate, kirja, et saaksite hiljem eri andmeid võrrelda.
Lisaks üldisele vaatlusele on kasulik mõõta vee kvaliteeti, et tõendada piirkonna sobivust vesiviljeluseks. Veetemperatuuri, läbipaistvus- ja soolsusnäitajad pakuvad objektiivseid andmeid, mida hiljem lubade taotlemisel kasutada. Pidage sealjuures meeles, et merel olevad tingimused muutuvad vastavalt aastaaegadele, veetasemele ja voolule. Siiski võib isegi mõni kiirmõõtmine aidata teil aegsasti mõne koha välistada
Kui olete võrrelnud kõiki kindlaks tehtud tegureid, on teil parem arusaam piirkonna merekeskkonnast ja selgem ettekujutus sellest, millist kasvandust soovite rajada. Pidage meeles, et asukoha hindamine on pidev protsess. Ärge laske end heidutada, kui peate esialgsetest plaanidest loobuma ja otsinguid uuesti alustama. Kui olete piisavalt põhjalik, leiate lõpuks sobiva koha ja saate oma plaanidega jätkata.