3. TUND. Merekasvanduse rajamine
Sissejuhatus
Merekasvanduse hea külg on selle modulaarsus, mis tähendab, et seda saab olenevalt asukohast laiendada ja hõlpsasti kohandada. Kuigi enamikul kasvandustel on samad põhiosad, näeb igaüks neist veidi erinev välja, sest iga asukoht on ainulaadne ja igal kasvatajal on omad eelistused.
Kasvanduse kavandamist mõjutab hulk tegureid.
Asukoha piirangud
Tuletage meelde kiirkursuse teises tunnis käsitletud keskkonnategureid, mida õige koha leidmisel arvesse võtta: hoovuste kiirust, tuuli ja lainetust, põhja tüüpi, sügavust jne. Need mõjutavad kasvanduses vajalike vahendite tüüpi ja lõplikku ehitust.
Äristrateegia
Mida kavatsete saagiga ette võtta? Kui palju on teil vaja toota, et saavutada oma ärieesmärgid?
Tegevusega alustamise eelarve
Mõelge ausalt läbi, millised on teie eelarvepiirangud ja mis tüüpi kasvandust saate endale lubada.
Sotsiaalne kontekst
Kas teil on vaja teha kompromisse, et tulla vastu kohalikule kogukonnale, näiteks piirata vaate säilimiseks poide arvu või valida vahendid, mida on suvekuudel harrastuspaatide jaoks lihtne eemaldada?
Arvestage, et teil võib olla vaja tehnilist lahendust ettevalmistustöö käigus kohandada ja muuta olenevalt sellest, milline on lubasid väljastava asutuse tagasiside, kasvanduseks vajalike vahendite kättesaadavus, kohalike vesiviljelejate info jne.
Üldjuhul peaksite alustama järgmisest:
- otsustage, millist tüüpi kasvandust te soovite;
- määrake kindlaks, mitu kasvuliini, võrku, jada vm on vaja, et saavutaksite oma tootmiseesmärgid;
- hinnake, kui suurt ala te kasvanduse jaoks vajate;
- valige tehnilised vahendid, mis sobivad teie asukohta;
- esitage kasvatuskava koha rentimiseks ja taotlege vajalikud load.
Kui te pole varem merevesiviljelusega tegelenud, pidage silmas, et lisaks sobiva asukoha leidmisele, vajalike lubade hankimisele, kasvanduse kavandamisele, paljundusmaterjali hankimisele ja turu leidmisele tuleks teil esitada endale veel kaks väga tähtsat küsimust.
Kas teile meeldib see töö?
Kas teie valitud kohas kasvavad teie soovitud liigid hästi?
Nagu paljude asjadega elus, võivad teil olla küll väga head plaanid ja prognoosid, kuid parim viis nendele küsimustele tõeliselt vastata on ikkagi kogemuste kaudu.
Soovitame võtta oma esimest kasvatusaastat kui katseaega, kus tuleb läbi teha kõik etapid alates viljeldavate kultuuride paigutamisest merre kuni kasvatamise ja saagi koristamiseni, hoides esialgsed kulud võimalikult väikesed. Esimesel aastal võite õppida kahe liinitäie vetikate või karpide kasvatamisest sama palju kui siis, kui neid oleks 20. Ent vähemate kulutustega kahandate riski kaotada raha. Seda võib võrrelda mõttega, et suuraiandini jõudmiseks tasub alustada katseaiast.
Ideaalis peaks igas riigis olema kehtestatud lubade andmise protsess, mis võimaldab kasvatajatel hõlpsalt katseala rentida ja selle jaoks luba saada. Mõnes riigis võidakse anda katseluba ja sõlmida soodne rendileping, mis võimaldab kätt proovida. Kõikjal pole see kahjuks võimalik ja lubade saamine võib olla pikaajaline ja kurnav, mistõttu ei ole otstarbekas sama protsessi kaks korda läbi teha, vaid kohe kasvandusega alustada. Isegi kui te ei pruugi hakata kasvatama saaki täies mahus enne teist või isegi kolmandat aastat, on sellistes riikides mõistlik taotleda luba kogu suuremahuliseks tootmiseks vajaliku ala jaoks. Lisateabe saamiseks lubade kohta pöörduge Cool Blue Future’i Eesti esindaja poole.
Seega, alustage kasvandusega, mis aitab teil saavutada ärieesmärgid, kuid pidage meeles, et te ei pea kõike kohe suurelt ette võtma. Kui saate loa näiteks kolme hektari suuruse ala jaoks, paigaldage esimesel aastal vähem kasvuliine või võrke. Igal juhul saate ligikaudselt teada, milline võiks täielikult toimiv kasvandus välja näha ja millist tulu see võiks tuua.
Pruunvetikad ja karbid vajavad kasvamiseks sarnast taristut. Karpide ja austrite kasvatamiseks sobib pigem ühe kasvuliiniga kasvandus. Allpool kirjeldatud rakisega kasvandus nende jaoks ei sobi, sest viljeldavate kultuuride kaalu survel tekkiv vertikaalne jõud ületab konstruktsiooni vastupidavuse.
Ühe kasvuliiniga kasvandus
Kõige lihtsam viis pruunvetikaid või karpe kasvatada on rajada neile üks kasvuliin (joonised 1 ja 2). See on klassikaline, algupärane kasvatusviis, mida on aastakümneid kasutatud ja mida alustavad kasvatajad võiksid kõigepealt proovida. Horisontaalne kasvuliin paigutatakse umbes meetri sügavusele vee alla ja kinnitatakse liini kummaski otsas asuvate ankrute külge.
Allolevatel joonistel on kujutatud ühe kasvuliiniga kasvandust pealt- ja külgvaates. Süsteemil on kolm põhiosa: kasvuliin, poid ja ankrud.
Kasvuliin
Kasvuliin on horisontaalselt vees rippuv köis, mille külge vetikas kasvades kinnitub (joonis 3). Merre paigaldamisel mähitakse kasvuliini ümber nöör, millele on kinnitunud tuhanded sporofaasis vetikad. Kui nad kasvavad, kinnituvad nad kasvuliini külge.
Noored rannakarbid riputatakse sukalaadsetel substraatidel või katkematutest ribadest koosnevate vanikutena kindla vahemaa tagant kasvuliinile. Mõnes piirkonnas võib merevette paigaldada puhtad kasvuliinid, mille külge kinnituvad veesambast aja jooksul noored karbid. Austripuurid või -võrgud riputatakse samuti otse kasvuliini külge veesambasse.
Poid
Poid hoiavad kasvandust kindlal kõrgusel ja on veealuse osa üks stabiliseerivaid elemente. Ühe kasvuliiniga kasvanduses on kasutusel poid kasvuliini ja ankruliinide jaoks.
Kasvuliini poi ülesanne on hoida viljeldav kultuur ujuvas asendis. Kui saak hakkab kasvama, muutub see üha raskemaks, koormates lõpuks kasvuliini nii palju, et ilma ujuvust suurendavate poideta võib see põhja vajuda. Kasvuliini poid tasakaalustavad raskust, hoides kultuure õiges sügavuses – tavaliselt umbes 1–2 meetrit veepinna all – ja tagades sel viisil ideaalsed kasvutingimused. Poid võimaldavad ka teil hõlpsasti saagile ligi pääseda, sest te saate tõsta kasvuliini korraks pinnale ja uurida saagi seisu, ilma et see häiriks elutegevust.
Joonisel 4 on kujutatud tüüpilist 60-meetrist kasvuliini, millele on paigaldatud 15-meetriste vahedega kolm kasvuliini poid. Hooaja alguses, kui saak ei ole veel raskust kogunud, võib ujuvuse tagamiseks piisata sageli vähemast arvust poidest. Siiski tuleb tähele panna, et halva ilmaga võib selline kasvuliin liiga palju ulpima hakata ja pinnale tõusta, mistõttu võib saak kahjustada saada. Kui viljeldav kultuur on merre paigutatud, märgistatakse puuduolevate poide asukohad väikeste ujukitega, mille asemele saab hooaja jooksul poisid juurde lisada.
Ankruliini poid on tavaliselt suuremad kui kasvuliini poid ja need tähistavad kasvuliini mõlemas otsas olevat kohta, kus see on ühendatud ankruliiniga (joonis 5). On kasvatajaid, kes kasutavad ka erksavärvilisi või ohutähistusega poisid, et anda märku aktiivse kasvatustegevuse alast.
Ankrud
Ankrud paiknevad merepõhjas, kus nad hoiavad kasvandust paigal ja vajaliku pinge all. Ankrud ühendatakse kasvuliiniga ankruliini, mõnikord ka -keti abil.
Joonisel 6 on näha, et kasvuliini ja ankruliini ühenduskohta on lisatud pingutuspoid (tähistatud rohelise värvusega). Need tõusevad mõõna ajal kõrgemale, aidates hoida veetaseme kõikumise ajal kasvuliini pingul. Ankrud on mõõteliini abil ühendatud otse nende kohal veepinnal paiknevate ankrupoidega (kollase värvusega), mis võimaldavad kasvatajal ankru asukoha hõlpsasti kindlaks teha, et seda üles tõmmata või pinget suurendada.
Viie kasvuliiniga kasvandus
Viie kasvuliiniga kasvandusel on sama põhimõte mis ühe kasvuliiniga kasvandusel, erinevus seisneb aga kasvuliinide suuremas arvus ja rakises, millega hoitakse kasvuliine kindla vahemaa tagant paigal. Rakis võimaldab suurendada kasvuliinide arvu ühe ankrupaari kohta ja võib ilma keskkonnajälge muutmata kasvatada märkimisväärselt saagikust.
Joonise 7 põhjal näeb viie kasvuliiniga kasvanduse külgvaade välja samasugune nagu ühe kasvuliiniga kasvandus. Ankurdussüsteem on peaaegu identne, ehkki ankrud peavad olema kasvuliinide suurema arvu ja raskuse tõttu võimsamad. Üks märkimisväärne erinevus kahe kasvanduse vahel on aga see, et viie kasvuliini puhul ei ole poid kinnitatud otse liinide, vaid rakiseraami külge.
Rakis
Tüüpilises viie kasvuliiniga kasvanduses on rakis kolme meetri pikkune ja 7,5 cm läbimõõduga alumiiniumtoru, mille külge on keevitatud aasad kasvuliinide kinnitamiseks. Kaks rakist paigaldatakse üksteisest 30 meetri kaugusele ja nende vahele tõmmatakse viis paralleelset kasvuliini, mida rakised hoiavad üksteisest kindlal kaugusel.
Rakiseraam
Viie kasvuliiniga kasvanduses kasutatakse kahte rakiseraami. Rõhtraam koosneb kolmest liinist, mis ulatuvad rakise otstest kuni veealuse ankruliinini. Püstraam ulatub rakise otstest kuni pinnal oleva poini, moodustades kolmnurga (joonis 9).
Kahe rakise vahele jääb 30 meetrit ja vahepeale ujukit ei paigaldata. Pikemate kasvuliinidega kasvandustes kasutatakse ka vaherakist koos poi ja raamiga, mis tagavad kasvuliinide ujuvuse. Üldiselt on soovitatav lisada vaherakis iga 30 meetri järel.
Viie kasvuliiniga kasvanduse kontseptsioon on suhteliselt uus ja kasvatajad alles otsivad parimaid lahendusi, sealhulgas seda, millal ja kuhu on vaja lisada vaherakiseid ja poisid. Osa kasvatajaid soovitab alustada minimaalse ujuvusega ning lisada vaherakised ja poid alles siis, kui kultuurid on kasvama hakanud. Ilmselt tuleb teilgi katsetada, kuni leiate parima kasvatusviisi.
Viie kasvuliiniga kasvanduse saagikuse ja stabiilsuse tagamiseks on oluline säilitada kogu aeg ja igal pool ühtlane pinge. Selleks tuleb kasvanduse rajamine hoolikalt ette valmistada ja seejärel teha pidevat järelevalvet.
Kui kasvatussüsteem pannakse kokku maismaal, tuleb kasvuliinid lõigata ühepikkuseks ja panna ühesuguse pinge alla, et vältida hiljem vees selle viltuvajumist.
Ühtlase pinge hoidmiseks võib kasutada triivankruid, mida saab sättida, kui kasvandus on juba vees. Lisaks saab madalvee ajal tekkivat ankruliini lõtvust vähendada pingutuspoidega ja/või ankruketi pikkuse reguleerimisega.
Viie kasvuliiniga kasvandus on keerulisem kui ühe kasvuliiniga kasvandus. See nõuab täpsust ja pidevat kohandamist, mistõttu ei soovitata seda alustavatele kasvatajatele. Samas on viie kasvuliini eelis see, et see võimaldab suurt tootmismahtu ilma kasvanduse pindala suurendamata.
Kaarrakisega kasvandus
Kõige keerukam on rohkearvuliste kasvuliinidega kasvandus, kus on kasutatud kaarekujulist rakist (joonis 10 ja foto). Erinevalt ühe ja viie kasvuliiniga kasvandustest, kus on kaks ankrupunkti, kasutatakse kaarrakisega kasvanduses vähem ankruid, kuid need on suuremad, et kinnitada kasvuliinidest moodustunud võrestiku nurgad tugevalt. Kasvanduse mõlemas otsas on horisontaalne kaarjas rakis, mis ühendab kasvuliinid ankrusüsteemiga. Leidub kaarrakisega kasvandusi, kus võib olla kuni 55 kasvuliini.
Et ülevaade eri kasvandustüüpidest oleks ammendav, on siin kiirkursusel käsitletud ka kaarrakisega kasvandust, kuid alustavatele kasvatajatele ei ole sellise kasvanduse rajamine soovitatav. Selle korrektne kavandamine ja paigaldamine nõuab märkimisväärseid merendus-tehnilisi teadmisi ning lihtsamate kasvandustega võrreldes märksa suuremaid vahendeid ja varustust.
Kaarrakisega kasvanduse eelis on võimalus paigutada kasvuliinid palju tihedamalt kui muudes kasvandustes. Samas nõuab see võimsamaid ankruid ja poisid, et tagada süsteemi nõuetekohane ujuvus.
Õige ja ühtlane pingsus on selle kasvandustüübi puhul kriitilise tähtsusega. Paigaldamisel tuleb iga kasvuliin eelpingutada ühesuguse jõuga, alles seejärel saab selle välja mõõta ja valmis lõigata. Vaid sel juhul püsivad kasvuliinid vees paralleelselt ja kogu kasvandus on vees ühtlase pinge all.
Kaarja kuju tõttu võimaldab rakis kasvuala maksimeerida, nii et iga kasvuliin on eri pikkusega. Samas võib see põhjustada liinide sassiminekut. Teine lahendus on lõigata kõik kasvuliinid ühepikkuseks ja kasutada eri pikkusega pikendustrosse, millega ühendada kasvuliinid kasvanduse mõlemas otsas kaarrakisega. Igal juhul tuleb teha täpseid arvutusi, et määrata iga pikendustrossi pikkus ja säilitada lõpuks kaarrakise õige kuju.
Tuleb veel üle rõhutada, et tegu on väga keerulise konstruktsiooniga. Paljud kasvatajad, kes kasutavad kaarrakisega kasvandust, on palganud selle kavandamiseks inseneri. Kui te alles alustate ja teil ei ole inseneriteadmisi, soovitame seda tüüpi kasvanduse asjus pöörduda kindlasti spetsialisti poole.
Samuti ei pruugi iga asukoht nii suuremahulise kasvanduse jaoks sobida, isegi kui ala on piisavalt ulatuslik. Kaarrakisega kasvandus võib toota sadu tuhandeid kilosid biomassi, kuid paljudes piirkondades ei pruugi olla vees küllaldaselt toitaineid sellise koguse toetamiseks. Enne suure ja keeruka kasvanduse rajamist püüdke saada põhjalik ülevaade piirkonna toitainevarudest ja sellest, kas teie toodangu jaoks on olemas hästi toimiv turg.
Kasvanduse planeerimise tööriist
Ameerika mittetulundusühing GreenWave, kes edendab elupaiku taastavat merevesiviljelust, on loonud kasvanduse kujundamiseks tasuta veebitööriista, mille leiab GreenWave’i õpikeskkonnast Ocean Farming Hub. Tööriista eesmärk on toetada kasvandusi üle maailma, kuid esmajoones Põhja-Ameerikas. Tööriista kasutamiseks peate looma GreenWave’i kasutajakonto, mis on igati kasulik, kui olete plaaninud taastava merevesiviljelusega tegelema hakata.
Merevesiviljelus hõlmab sadade nähtamatute teguritega arvestamist, et saavutada kogu liinide ja poide ujuvsüsteem. Iga kasvandus on ainulaadne, sest selle kavandamine sõltub asukohast. Kasvanduse voolutakistust mõjutavad sellised kohalikud tegurid nagu voolu kiirus ja suund, asukoha avatus ning isegi vee toitainete kättesaadavus, mis mõjutab vetikate biomassi. Voolutakistusest sõltub aga ankrute suurus, mis omakorda mõjutab kasvandusala ulatust ja esialgseid kulusid.
Kui alustate, võib kõikide nende tegurite ja mõjuga arvestamine olla hoomamatu. Aastate jooksul on GreenWave näinud, kuidas Ameerika kasvatajad maadlevad keeruliste arvutustega, soovides, et neil oleks kasutada lihtsam lahendus. Just seetõttu on valminud kasvanduse planeerimise tööriist, mis teeb arvutused teie eest, võimaldades teil keskenduda suurematele otsustele, mis puudutavad kasvanduse rajamist ja haldamist.
GreenWave soovitab kasutada tööriista kasvanduse käimapanekul kohe algusest peale. Kõigepealt katsetage seda: uurige välja, kuidas asukoha sügavus mõjutab kasvanduse suurust, mil viisil sõltub voolutakistusest ankrute mass ja kuidas need tegurid mõjutavad kulusid. Katsetage eri muutujatega, sest see aitab teil jõuda parema arusaamani sellest, millist tüüpi kasvandust soovite rajada. Seejärel aga kasutage tööriista päriselt planeerimisvahendina selles kohas, mille olete välja valinud.
Kasvanduse planeerimise tööriist on modelleerimisvahend, mis tugineb mitmele automaatsete arvutuste põhjal tehtud eeldusele. See ei ole täiuslik ja on mõneti piiratud funktsioonidega. Oluline on olla neist eeldustest teadlik. Olge valmis oma plaani kohandama, et see sobituks teie valitud asukoha eripäradega. Enne lõplikke otsuseid või suuremaid investeeringuid arutage kavand mereinseneriga läbi.